Enamik Eesti elanikest saab minna magama täis kõhuga. Sageli jätame toitu järele või viskame ära, sest ei maitse või oleme sellest tüdinenud. Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ca 120 euro väärtuses toitu (lastega leibkond isegi ca 200 euro eest aastas). Kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Samal ajal on maailmas alatoitunud 821 miljonit inimest.

Nälg ja alatoitumus põhjustavad lastel tõsiseid arenguprobleeme ning kahjustavad ka täiskasvanute tervist. Tühja kõhuga on raske ka koolis või tööl hakkama saada.

ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 2 võitleb nälja vastu ja kestliku toidukasvatuse eest. Eestis toetab seda mõtteviis Kestliku arengu koalitsioon.

Mida saad teha sina?

  • Toeta väiksemate võimalustega inimesi läbi Toidupanga, turvakodude või naiste varjupaikade
  • Tarbi rohkem puu- ja juurvilju ning vähem liha. Uuri, kes on fleksitaarlane, kes taimetoitlane ja kes vegan
  • Osta kohalikku, hooajalist ja õiglaselt toodetud toitu
  • Väldi toidu raiskamist! Toiduraiskamise vältimine on üks kõige tõhusamaid viise inimkonna süsiniku jalajälje vähendamiseks. Täpsemalt saad lugeda siit. Mõned nipid:
      • Osta ainult seda, mida päriselt kavatsed süüa – selleks väldi “läksin poodi ainult piima järele – koju tulin kahe kotitäie kaubaga, aga piima unustasin võtta…”-poeskäike
      • Tee hommikul kodusest külmkapist telefoniga pilt, et pärast tööd poodi minnes mäletaksid, mis kodus juba ees ootab
      • Kord nädalas olgu jäägipäev – tee süüa poolikutest toidukaupadest, eelmisel aastal jääkappi unustatud heast-paremast ja vanaema saadetud letšost, mis tegelikult on ju nii hea, aga alati ununeb riiulinurka
      • Erinevalt “kõlblik kuni” märkest võib “parim enne” märkega kaupa võid süüa julgelt ka pärast kuupäeva möödumist